Eesti, üks maailma digitaalselt arenenumaid ühiskondi, on välja töötanud kindla raamistiku intellektuaalomandi õiguste kaitsmiseks. See juhend pakub ülevaadet Eesti autoriõiguse seadusest, mis on kriitiline nendele, kes on huvitatud oma loomingulise panuse kaitsmisest selles Balti riigis.
Eestis ei ole keskset autoriõiguste agentuuri ega ametlikku süsteemi autoriõiguste registreerimiseks. See tuleneb asjaolust, et autoriõiguste kaitse antakse automaatselt teose loomisel. Selle kaitse tagamiseks ei ole vaja registreerimist, koopiate esitamist ega muid formaalsusi.
Seega, kas autoriõiguse registreerimine on Eestis kohustuslik? Mitte üldse. Kuna autoriõiguse kaitse on automaatne, ei pea loojad oma teost registreerima, et tagada autoriõiguse kaitse.
Kuna Eestis ei nõuta autoriõiguse registreerimist, ei ole autoriõiguse teate esitamine kohustuslik. Siiski on tavapärane kasutada autoriõiguse teadet, et teavitada avalikkust teose omandiõigusest ja hoida ära potentsiaalsete autoriõiguste rikkujate tegevus.
Samuti ei nõuta Eestis autoriõiguse hoiuleandmist. Autoriõiguse kaitse automaatse iseloomu tõttu ei ole autoriõigusega kaitstud teose registreerimata jätmisel õiguslikke tagajärgi.
Eesti autoriõiguse seadus on asjakohane seadusandlus, mis reguleerib autoriõigusi riigis. Seda seadust rakendavad Eesti kohtud, kellel on pädevus lahendada autoriõiguste rikkumise juhtumeid.
Eesti autoriõiguse seadus käsitleb digitaalse kasutamise teoseid, sealhulgas sätteid, mis kaitsevad ebaseadusliku digitaalse kopeerimise ja levitamise eest. Kuigi seadus ei kehti üldiselt väljaspool Eestit, tagavad rahvusvahelised lepingud Eesti teoste kaitse välismaal ja välismaiste teoste kaitse Eestis.
Teose autorit peetakse tavaliselt esmaseks autoriõiguse omanikuks Eestis. Tööandja võib omada autoriõigust töötaja poolt loodud teosele, kui see kuulub töötaja tööülesannete hulka ja kui sellekohane kokk
ulepe on olemas.
Teose loonud vabakutselise töötaja õigused kuuluvad tavaliselt töövõtjale, kui ei ole olemas vastupidist kokkulepet.
Kui teose on loonud rohkem kui üks isik, on teose kaasomand võimalik.
Autoriõigusega kaitstud teose õigusi saab üle anda või litsentsida, kuid sellised lepingud peaksid ideaaljuhul olema kirjalikud, et vältida võimalikke arusaamatusi või vaidlusi.
Eesti on osaline mitmetes rahvusvahelistes autoriõiguse konventsioonides, sealhulgas Berni konventsioonis ja TRIPSi lepingus. Nende lepingute osalisena on Eesti kohustatud pakkuma kaitset teiste liikmesriikide autorite teoste eest.
Digiajastu on nõudnud Eesti autoriõiguse seaduse ajakohastamist, eriti vastuseks veebipiraatluse levikule. Praegused suundumused keskenduvad autoriõiguste jõustamise tugevdamisele võrgus, püüdes samal ajal tasakaalustada seda avalikkuse õigusega juurdepääsule teabele.
Kokkuvõtteks pakub Eesti autoriõiguse seadus tugevat kaitset loojatele ja autoriõiguste omanikele. Teoste automaatne kaitse ja riigi pühendumus rahvusvahelistele konventsioonidele teevad Eestist julgustava keskkonna loominguliseks väljenduseks.
(Palun pange tähele: See artikkel on mõeldud üldjuhendina ja see ei ole juriidiline nõustamine. Konkreetse nõu saamiseks pöörduge kvalifitseeritud õigusnõustaja poole.)